Torso
01/27/2010
Tere tulemast M. Luiga vabatahtliku stiilialase nõustamise nurka. Siin annan ma parimat, 100% kontrollitud stiilialast nõu, mis seisab uhkelt eraldi korporatsioonide huvidest ega otsi majanduslikku kasu. Tähelepanelik lugeja on leidnud stiilisoovitusi ka minu varasematest postitustest. Mees tulirelva ja kirkaga on lausa ELUstiilinõuanne.
Tänase posti fookuses on paljastatud ülakeha ehk torso, mis on mõistlik asi, millega vastaval aastaajal, koduses atmosfääris või peol ringi käia. Torso juurde soovitan ma kanda eranditult pikki pükse, muul puhul on kerge saavutada keskealise joodiku või üheksakümnendate “mugavate riiete mehe” look-i. Tasub ka tähele panna, mismoodi mul ei ole hundihambaid kaelas ega käevõrusid ega tätoveeringuid ega mingit muud imelikku värki käimas, sest need on kahtlased pitsitavad asjad ja jäävad igale poole kinni, kui puu otsas ronida, kella sisse läheb vesi, nõmedad valged randid jäävad ja ülepea on vähem, kui stiilne. Siinkohas on märgusõnaks naturaalsus. Tätoveeringutega on võimalik teha ka üksikuid häid asju, kuid enamasti on tegu siiski ebaõnnestumistega ja normaalse käsivarre asemel on sul käsivars nõmeda pildiga. Vaata ka, kuidas Neubauteni meestel ühelgi tätoveeringuid ei ole.
Vaata ka: teetöölised, venelane. Kui sa käid seltskonnaga tänaval ja rohkem kui üks kannab oma torsot, olete te automaatselt kõik venelased. Kes kahtleks nende eheduses?
Ja well, oma vägeva fassongi saavutasin ma harjaga pärast meres käimist. Merevesi on quite awesome.
Väikeses tassis on muideks kohv.
EN-joy!
huvitav millisel eol on sobilik torsoga ringi käia ei kujuta ette.kodus jah ja suvel rannas
stiilne värk jahh,kui sul pole midagi kaelas klõbisemas ega randmel ja olen kogenud,et naistele lähevad sellised mehed hästi peale ja kuidas veel jooksevad tormi
Igasugusel lahedal peol, c’mon nagu, korteripeol kindlasti, mis elu see on, kus keegi kunagi särki seljast ei võta.