666

03/31/2010

Whenever I see the numbers 666 grouped together, I think if it might be, that they appear there because I might be the Antichrist. It is a foolish thought and I have been trying to suppress that. There is no such thing as Antichrist, that anyone could ever be. Thinking about the Antichrist belongs in a wrong century. It is very unprogressive. Noticing the numbers 666 is based on that those three numbers are pretty much the only three numbers grouped with a serious cultural image. It is easy to recognise and there are not as many number combinations to go by anyway, so you are bound to see the same one repeatedly. It could be as well the number 407.

This is supposed to tell a story about how a human mind works. Also, I have never said it to anyone before. For some reason it would feel much more awkward to tell this to a single person than to an impersonal group.

En-joy! I’m on a real writing spree. I’m kinda like a shit Anglo-American man’o’letters. Ptüih.

Advertisements


Well this one is special because it’s the jolly old me being all 17 or 16 or something like that. It’s mighty hard to tell. I used to lie about that back in the good-ol-day.

Pildi tegi Muffik, teadagi. See oli vististi meie esimene fotosessioon maailmas.

Mulle meeldis neid pilte robotipea pealt rohkem vaadata. Mul on tunne, et nad ei hakanud viiekümnendatel neid tootma sellepärast, et mõni kaval teadlane ütles, et see tehnoloogia ei saa juba loomu poolest viia nii kaugele, kui kineskoopekraanide oma.

Enjoy.

Loom

03/28/2010

Nägin eile hommikupoole ööd ema poole jalutades kentsakat looma. Kujuta enesele ette: tänav, ühel pool on hooned ja autod ja tavapärased asjad, teisel pool tõuseb tee-äärne peenar suhteliselt suure nurga all üles. Selle eendi ääre peal on aed ja aia taga on ümberlaadimisjaam. Ümberlaadimisjaam on põhimõtteliselt koht, kus vaguneid saab üksteise küljest lahti võtta ja nendest taas uusi ronge teha. Selleks on seal piisavalt ruumi ja rööpaid. Vagun sõidab kohati hirmsa kolakaga rongile otsa ja kinnitub sinna, ilmselt analoogse mehhanismiga, koolikoti pandlale.

Well. Aia taga hüppas veider väike loom ja ma ei saanud esimesel hetkel aru, kes ta on. Kassist ja koerast, kelle viibimine ümberlaadimisjaamas oleks enam-vähem normaalne olnud, tema liikumine erines märgatavalt. Astusin sammukese lähemale ja teritasin pilku. Loom istus maha ja ajas kõrvad püsti.

Tegu oli jänesega. Suure pruuni jänesega. Tundus, et ta tahab ümberlaadimisjaamast pääseda, aga ei tea, kuidas. Kui ma veelgi läheneda püüdsin, et tema inimsõbralikkuse astet proovida, põgenes ta rutlikult.

Sa vaata vaid.