religioon

10/18/2012

ehitagem seletamatu ümber keerukaid numbritest ja võluolenditest süsteemikesi

Advertisements

näituse ideid

10/18/2012

1) eesti rahvarõivaste replikad, üleni light blue denimist õmmeldud. võiks vähemalt nelja eri kihelkonna omad olla ja mõlema soo omad. sellega me lehvitame nõukogude teksakultusele ja narrile üheksakümnendate kombele teksaülikonda kanda.

2) marmorist graveeringutega tahvlid. see teeb ennast praktiliselt ise, sul on vaja ainult välja mõtelda, mis sa sinna peale kirjutad. isegi vanu postmodernistide sõnakõlkse saab kirjutada, konse kirjutab ennast praktiliselt ise. boonusena näevad raisad välja nagu keegi tahaks neid koju viia, sest vastasel korral upub kunstnik taas kord oma loomingusse. räige inimese töö väärtuslikuse ja väärika materjali ekspluateerimine, põhimõtteliselt.

HE WAS FOUND DEAD AT HIS HOME FOUR YEARS AFTER THE ESTONIAN REVOLUTION

isegi kõige võikamas ning loomuvastasemas pornos peavad inimesed jääma oma väljendustes aupaklikuks, riietuma korrektselt ning kontrollima oma kehahoiakut ning näoilmeid.

1

vara-vara

valgustan välja

pilvelõhkujate tipud

 

roosa kollane valge

 

eks ole

lausa mee- ja piimamaa värvid

 

oo New York

mu raskeim linn

 

üha vaevasem on mul siin

tänavatasandini jõuda

 

Wall Streetile näiteks

ei tõsta jalgagi

 

kord noorpõlves

nagu siiras rumal laps

näitasin kullale näpuga

 

inimesed poleks minuta

kulda kunagi leidnud

 

2

mis on töö

tühi tainasõtkumine

 

aga kuld on pärm

 

nii kerkisid ja kerkivad need

päikesetõkked

 

kõik kalade märgi all

 

rinnalekoputus

ristis nad pilvelõhkujaiks

 

need linnutapjad

 

kevadet njuujorklastele

kuulutavadki

laulikulaibakesed sillutisel

 

juhustmööda lausun

kõigile maailma lastele:

ärge põrgake vastu Ameerikat

 

see pole lihtsalt jänki värk

 

see on täismäng

panga peale

näpuveavundamendil

New York, 1975, Arvi Siig

“”Eva” intiimses hämaruses, mis on läbi imbunud kallite sigarite ja lõhnaõlide aroomidest, süttib prožektorite roheline valgusvihk. See rebib pimedusest lahti poleeritud tantsupõrandasõõri. Selles sõõris, pärlmutrises valguskoonuses, algab naisterahva surmaheitlus hiiglasliku rohelise maoga. Võitlus käib orkestri venivate ulgumiste saatel.

Vaatepilt tervikuna on üsna vastik; mul pole midagi mao – ohutu rohelisest plüüsist mänguasja – vastu; kuid surmaheitlus osutub tegelikult himuraks kaisutuseks, selline pilt aga saab olla ainult psühhopaadi vaimutoiduks.

Prožektorikiirtes tantsivat mulatitari – maoga võitlevat naist – on ära tüüdanud plüüskoletise põimimine ümber oma keha; ta heidab mao tantsupõrandale, trombooni hala vaikib, algab maruline rumba; selle saatel hakkab mulatitar end pööraselt väristama, nii et banaanikimpudest, mis moodustavad kogu tema tualeti, lendavad igasse külge kollased troopikaviljad. Üks banaan kukub mu kinga kõrvale, kuid ma viskan selle hooletu liigutusega eemale – ma ei hooli banaanidest, eriti, kui need on plastmassist.”

Bogomil Rajnov “Surra tohib vaid äärmisel juhul”. Sotsialistliku Bulgaaria autori põhiliselt Suurbritannias toimuv spioonipõnevik.

me lubame numbrinässakatel olla oma elude padišahhid

hate

10/12/2012

in a woman’s heart

lonely as i am, i’m not afraid

strange that this feeling grows more and more

because i’ve never met someone like you before

the prophecy was wrong!