Kommunistlik partei ja proletariaadi legitiimsus.

06/08/2015

Ivar Pikker

On teada et igas riigis, sõltumata elanike arvust, moodustab proletariaat alati suurema enamuse. Proletariaat on klassikaline termin. See ei iseloomusta tööd mida keegi teeb, vaid iseloomustab suhet kapitali. Tänapäeval on proletariaat kõik kes on palgatöölised. Ja kodanlus on kõik kes kapitali omamise kaudu saavad kasumit. Samuti on teada et kommunistlikul parteil ei saa olla ideoloogilisi seisukohti mis on vastuolus proletariaadi huvidega. Kui tekib see vastuolu, siis ta lakkab olemast kommunistlik partei. See seos on ka vastastikune. Ilma kommunistliku parteita puudub proletariaadil juriidiline enesemääramisõigus valitsevas ühiskondlikus süsteemis, ta on lindprii seadusandluses. Sellele vaatamata aga säilitab proletariaat kõik ajaloos kätte võidetud eetilised õigused ka ilma kommunistliku parteita. Kõik tänased hüved, mida me oleme harjunud pidama tsiviliseerituseks, on proletariaadi ajaloos kätte võidetud õigused. Ilma nendeta poleks meil ei 8 tunnist tööpäeva, ei orjapidamisevaba ühiskonda, isegi kiirabi ei viiks meid haiglasse vaid viskaks auku. Kõik see pole tulnud iseenesest vaid on proletariaadi kätte võidetud õigused. Need õigused ilma kommunistliku parteita võivad kaduda seadusandlusest, kuid eetilises maailmavaates nad siiski jäävad püsima. Kuid see pole absoluutne reegel ilma eranditeta. On olemas ka erandeid kus proletariaat kaotab igasuguse klassikuuluvuse, ajaloolise enesemääratluse, ühiskonna empaatia ning kommunistlik partei ei saa ega tohigi neid enam esindada kui proletariaati. Klassikaline näide sellest kuidas proletariaat kaotab oma klassikuuluvuse on natside koonduslaagrite vangivalvurid. Kahtlemata olid nad proletariaat, nad olid palgatöölised. Kuid kuna nad töötasid kurjategijate heaks, kaotasid nad oma klassikuuluvuse ja neist said samuti kurjategijad kelle üle mõisteti ka kohut. Mitte ainult tööandja ei vastuta, vaid iga inimene-kodanik vastutab ühiskonna eest mis tööd ta teeb, kelle heaks. Samamoodi nagu vastutus laieneb ka kuriteole kaasa aitamises või selle varjamises. Kodanluse heaks töötamist ei saa proletariaadile ette heita kuna see on kaasnenud juba koos proletariaadiga, küll aga saab hukka mõista natside heaks töötamist. Kommunistlik partei ei saa enam sellist proletariaati aktsepteerida töölisklassina. Kommunistliku partei roll jääb sellisel juhul põrandaalla ning side töölisklassi ja ühiskonnaga katkeb. See on erand kus sundseisu tõttu ei saa kommunistlikult parteilt enam nõuda proletariaadi esindamist. Mulle tundub et Eesti on ületanud selle piiri oma rassismi ja fašismi ilmingutega pagulaste suhtes. Me meenutame pisikest koonduslaagrit kus on võimul rassistlikud vangivalvurid. Mis ühiskond on siis tänase päeva seisuga selline ühiskond kus puudub proletariaat? Võib tuua seoseid keskajaga, kuid võib samas tuua seoseid ka rauaajaga. Lähim seos tsiviliseeritud elule oleks maffia, algne inimkogukonna organiseerumine hõimu ja sugukondlike suhete järel. Või siis päästavad meid sellest kuristikust välja pagulased, mida rohkem seda kiiremini proletariaat uuesti ellu ärkab.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: