Aleksandra Waliszewska

24 juuni

06/29/2016

nägin samal päeval vikerkaart, päikese kiirtepärga pilve tagant ja punast kuud. läbi silma vilsandilt saaremaale läksin kah.

see on suurem terrorist, kui al-qaeda ja boko haram kokku.

väli

06/26/2016

tal on happevärvides rõivad ja ta maitseb nagu patarei.

carnalismo

06/10/2016

its an inner attitude that a true vato has, full of loyalty, courage and love for his homies.

Pronounced “where-oh”. When a caucasion person (whitey) does something cool, and/or “beastly”, a mexican vato will say to his friends, “Este guero”. It’s like saying “Dang… this guy”. Or, “Damn look at that white boy.” But in a mexican way.
Derived from a family of mexicans known as “ranch hand cowboys” in the mountains of mexico. Usually drives an aqua colored truck.
Because of improved ranch training in Juarez, the choochez soon realized he had alot more chiavatos to impress with his ass branding skills”
any male who gives the impression that he is a mexican mafioso. Chances are that the person looks very dirty. To get a chato to stop what they are doing simply yell “migra!” chatos like to wear mustaches that appear like a thin patch of dirt to a thick slug
that dirty chato was bonin that chonga sucia in the back of his 1987 toyota tacoma…they had to do it compact because the lawnmower took up most of the space
r.i.p chato de shamrock
Any vato your close to. Could be a brother, cousin, homie, uncle, anybody. For a female, its Carnala. Literally translate to “Brother”
1. Term usually used when describing a Hispanic streetgang that is few in numbers. Literally means “few but crazy” or “crazy few”.
I don’t give a shit if there’s 30 of them and only 10 of us, fuck it ey, somos pocos pero locos!
pure talk, no action
they say they’re gonna kick my ass, te crees? es puro pedo.
Literally “for life”. A phrase you say when your dedicated to something.
Chuey: CV118 Por Vida Holmes, fuck tha rest!!
an offensive hispanic word for white people. just like the word mayate for black people. we are told it isn’t offensive, just like indianos, chuntaro or mojado “friends say it to each other”
We’re not racists, you gringos and mayates are racist.
A guatemalan word that means a low class individual. It is used to disenfranchise a person or activity. The word has a long history of also being used as a borderline racial slur to people of mixed or indian heritage.
“es un cholero de mierda”
“no soy tu cholero!”
“que choleros esos pantalones”
“no me gusta esa musica cholera”
Also spelled “cliqa.” It means “gang”, “your group”, “your close group of friends” similar to English word “clique.”
Hey, vato, donde esta tu clica?
pobre – “poor thing” in filipino
its spanish for hitting up ‘where you from’? litteraly it means what neighborhood
Whats up dog, que varrio.
A term used by Chicano urban/barrio youth to mean that a member of a group has turned his/her back on the rest|meaning that a member of a gang/group has disappointed his/her peers by joining another group/gang.

Can Also mean: a traitor/ “sell out” / “ranker” / “biotch”

No one can trust Scooby ever since he turned leva.

doroka süntar

06/07/2016

26. aug

r

06/07/2016

Kui sul, ühesõnaga, on vaja hakata lõuna eesti talu hobuseuimasti all versiooniks iseendaks siis Keta on sajaga õige tee sulle!

paras

06/06/2016

paras

kajar

06/06/2016

LUGUSID MÖÖDUNUD AEGADEST.
70ndate keskpaik, üks (muide sellele ajale väga iseloomulik) loodus- ja ökoguru, metsas, mingil noorte loodussõprade ekskursioonil, öise lõkketule ümber, ammulisui kuulavas jüngriteringis: „Järgmine sajand tuleb kas bioloogiakeskne või ei tule seda üldse.“
70ndate lõpp, üks erudiit kuskil Tartus oma kõrgete lagedega korteris, veinilaua taga, aupaklike literaadilisandike keskel: „Arvestage juba ette, et järgmine sajand tuleb kristluse ja teoloogia keskne või ei tule seda üldse.“
Kunagise keemiaklassi karastusega, nagu olin, mõtlesin tookord, et kui need kaks ollust teatud õiges vahekorras kokku segada, küll vast saaks alles plahvatusohtliku segu! (No hiljem kuskil 90ndate esimesel poolel lugesin Atwoodi „Teenijanna lugu“ ja väljavaade ei tundunudki enam nii ilmvõimatu.) Nii et arvestage, sõbrakesed, see praegune on alles pungad – õied, viljad, kõik muu kaunis ootab veel ees.

LACAN 

Tervis tuleb alati *par surcroit* — lisana või liiasusena ja iseenesest, tahtmatu boonusena. Niivõrd kui tervis puudutab organismi ja selle homoöstaasi, mitte Tõde, on selle staatus patoloogiline kantiaanlikus mõttes, nii et Lacani motot saab väljendada keskendudes eetilisele kohustusele ja ignoreerides elitaarseid probleeme: täida oma kohust ja Hea kannab enda eest ise hoolt.  Sellel suhtumisel on palju variatsioone, parimal kujul lausungis “muretse pennide pärast ja naelad kannavad enda eest ise hoolt,” mille peaks pöörama ümber: muretse helide (tähistajate) pärast ja mõte (tähistatav) kannab enda eest ise hoolt. Lacan sihib heroilist hoiakut “hoolitse tõe eest ja tervis kannab enda eest ise hoolt“: seisa Tõega silmitsi, riski kõigega, ignoreeri tagajärgi ja tervis tuleb *par surcroit*… lühidalt: seisa silmitsi Reaalsega ja reaalsus kannab enda eest ise hoolt. Ära kompromiteeri oma iha ja su vajadused ja nõudmised saavad kaetud.

Sellegipoolest kuulub niisuguse hoiaku juurde olemuslik ähmasus: kas see tähendab, et tervisest ei tuleks hoolida, vaid tuleks keskenduda olemuslikule, sellele, mida patsient artikuleerib ja milles oletab lasuvat oma iha Tõde, *või* kas see tähendab, rafineeritumalt võttes, et psüühiline tervis on “olemuselt kõrvalnähtus”? Viimasel juhul jääb tervis ravi tõeliseks sisuks, iva on lihtsalt selles, et on ebatõhus, isegi enesehävituslik teha sellest otsest sihti — töötada tuleks muude asjadega ning arvestada , et tervis kerkib esile kaasnähtusena. Aga kui asi on nii, siis kas me ei peaks ka Lacani moto pöörama vastavaks: hoolitse patoloogilise reaalsuse eest ja Reaalne hoolitseb enda eest ise. Ole tagasihoidlik, proovi aidata patsiente nende kannatuste kergendamisel ning Tõde kargab välja iseenesest?